KASUTATUD ALLIKAD

• Climate Central. (2024). Peak CO2 & Heat-trapping Emissions. Külastatud: https://www.climatecentral.org/climate-matters/peak-co2-heat-trapping-emissions (10.06.2024)
  
• Eestimaa Looduse Fond. (2017). Tavalised kahtlusalused. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=0bCztD_YOYU&t=90s (10.06.2024)
• Eestimaa Looduse Fond. (2022). Kliimamuutused. Taastuvenergia — Kliimamuutused. Külastatud: https://www.kliimamuutused.ee/lahendused/taastuvenergia (10.06.2024)
  
• Kliimaministeerium. (2024). Kliimamuutuste olemus. Kliimaministeerium., Külastatud: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutused (10.06.2024)
• Videoõps. (2022). Süsinikuringe, kasvuhooneefekt ja kliimasoojenemine | Videoõps KESKKOND. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=WEK8XnBnlNI (10.06.2024)
  

MIKS ON MEIL VAJA OMA OOKEANIDE SEISUNDIT PARANDADA?

Ookeanide tervislik seisund aitab vähendada kliimamuutuste mõjusid - ookeanid ​toodavad ligi poole atmosfääri jõudvast hapnikust ja neelavad endasse ligi 90% ​ülemäärasest soojusest ja ligi kolmandiku inimeste poolt alates ​tööstusrevolutsioonist tekitatud süsinikuheitest. (Massachusetts Institute of ​Technology, 2020)

KASUTATUD ALLIKAD

• ERR. (2022). Ookeanide temperatuur purustas kuuendat aastat järjest rekordi. Novaator. Külastatud: https://novaator.err.ee/1608463421/ookeanide-temperatuur-purustas-kuuendat-aastat-​jarjest-rekordi
  
• ERR. (2023). Uuring: kliimamuutus nõrgestab jõudsalt Antarktika ookeanihoovuseid | Keskkond | ERR. Novaator. Külastatud: https://novaator.err.ee/1608931316/uuring-kliimamuutus-norgestab-​joudsalt-antarktika-ookeanihoovuseid (10.06.2024)
• European Space Agency, ESA. (2022). Oceans and climate. YouTube. Külastatud: from https://www.youtube.com/watch?v=zO2153cJORI (10.06.2024)
  
• Keys to the Future. (2021). Seaspiracy in 6 minutes | KTTF. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=W4oHR_TWI8o (10.06.2024)
• Martin, G. (2017). 100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine? | Teadlase 100 sekundit | ERR. Novaator. Külastatud: https://novaator.err.ee/260114/100-sekundi-video-mis-on-ookeanide-​hapestumine (10.06.2024)
• Massachusetts Institute of Technology. (2020). Why is the ocean so important for climate change? MIT Climate Portal. Külastatud: https://climate.mit.edu/ask-mit/why-ocean-so-important-​climate-change (10.06.2024)
• MTÜ Mondo. (2023). 14. EESMÄRK. OOKEANID JA MERERESSURSID. KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID. Külastatud: https://maailmakool.ee/kae/ (10.06.2024)
• Science. Put Simply. (2021). Plastic Pollution vs. Climate Change: Are They Connected? YouTube. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=tY1d0SXjLYs (10.06.2024)
• The Royal Society. (2021). Why is biodiversity important - with Sir David Attenborough | The Royal Society. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=GlWNuzrqe7U&t=207s (10.06.2024)
  

INTENSIIVNE METSARAIE on üks kliimamuutuse põhjustajaid - puud kui suured taimed ​salvestavad fotosünteesi käigus süsinikku kogu oma ulatuses, võttes seda õhus olevast ​süsihappegaasist ja aitavad selle tegevuse käigus olulisel määral kaasa kliimamuutuse ​pidurdamisele. Maha võetud puude edasine mõju kliimale sõltub sellest, mida sellest puidust ​tehakse. Puitu põletades või sellest lühiealisi tooteid valmistades (nt pakendid, kohvitopsid), ​jõuab süsinik kiiresti tagasi atmosfääri. Pikema elueaga tooted (nt puitmajad) hoiavad aga ​süsinikku endas pikemalt. Lisaks vabaneb lageraie käigus märkimisväärne kogus CO2 ka ​mullast, sest puud on osa toiduahelast ja nende surma tõttu häirub pika aja jooksul ​moodustunud mullaelustik, kes samuti aitab süsinikku mullas talletada. (Eestimaa Looduse Fond, ​2018) Ka jäävad metsade raadamisel koduta suuremad loomad, kes peavad kas kohanema või ​hukkuvad raadamise tagajärjel.

Lisaks fossiilsete kütuste kasutamisele on üks suurimaid kliimamuutuse põhjustajaid ​PÕLLUMAJANDUS. Seda mitmel põhjusel. Põllumajandusmasinad töötavad üldiselt fossiilsel ​kütusel ja seega suurte masinatega põllul töötamine eraldab atmosfääri süsinikku. Ka ​lämmastikväetiste tootmiseks kasutatakse lisaenergiat. Kõik, mis mulda liigutab (nt kündmine) ​ja sellel olevat taimestikku lõhub, põhjustab mullas oleva orgaanilise aine kiiremat lagunemist ja ​süsinikku lendumist õhku. Uute põllumaade rajamise tarbeks kuivendatakse turbaalasid ehk ​soid ning raadatakse metsa ehk tehakse lageraiet. See hävitab vastavalt kas soo või metsa ​ökosüsteemi täielikult, jätab elustiku koduta, lõhub toiduahelaid ning lisaks põhjustab taaskord ​seeläbi süsinikdioksiidi lendumise õhku. Põllumajanduse suurim kasvuhoonegaaside allikas on ​aga LOOMAKASVATUS, kust tekib metaani (CH4) ja naerugaasi (dilämmastikoksiid, N2O), mis ​on on mahuühiku kohta kümneid kordi mõjuvamad kasvuhoonegaasid kui CO2. Metaan tekib ​mäletsejate (nt lehmade ja veiste) seedekulglas ja tekib ka sõnniku anaeroobsel (ilma hapnikuta) ​lagunemisel. N2O tekib denitrifitseerijate bakterite elutegevuse tõttu nendes kohtades, kus on ​lämmastikku liialt palju ja taimed ei jõua seda omastada ning põllumajanduses põhjustab seda ​üldjuhul mineraalväetiste liigne kasutamine. (Eestimaa Looduse Fond, 2022B)

Ülemaailmne lihatarbimise kasv on intensiivistanud maapinna kasutamist KARJAKASVATUSEKS ​ning põllumaad haritakse ääretult palju mitte inimesele toidu kasvatamiseks, vaid loomasööda ​kasvatamiseks. Loomade toitmine ja kasvatamine kasutab palju enam väärtuslikku joogivett, kui ​samal maapinnal inimestele taimede toiduks kasvatamine. Toidu tootmise süsteem ja inimeste ​tarbimisharjumused ehk nõudlus on suurenenud karjakasvatuse üheks põhjuseks. (Hussain, ​2022)

Ökoloogiline püramiid näitab, et üleminekul ühelt lülilt ​teisele salvestub organismidesse ligikaudu 10% eelmise ​troofilise taseme energia hulgast ja ülejäänud 90% ​hajub õhku (Digiõppevaramu, 2018). See näitab suure ​karjakasvatuse puhul seda, et loomakasvatusse ​pannakse sisse rohkem energiat, kui sealt toiduna kätte ​saadakse, sest loomade kasvatamiseks kasutatakse ​energiat, et harida põldu loomasööda kasvatamiseks ning ​kasutatakse energiat, et kariloomi joogiveega varustada.

Looduskeskkond annab meile toitu, vett, peavarju, ravimeid ja paljusid muud, mida meie tänapäevaseks eluks vajame. Me peame ​tagama olenemata ökosüsteemide asukohast nende sees mitmekesist elu, et ökosüsteemid püsiksid terved ja elujõulised. Bioloogiline ​mitmekesisus mängib märkimisväärset rolli oluliste looduslike süsteemide, sealhulgas toitainete vahetuse, veeringe ja kliima ​reguleerimisel. (Royal Society, 2024)

Me ei mõista veel täielikult kõikide liikide olulisust, sest me ei ole veel inimesena kõiki liike avastanudki, kuid igal liigil on ökosüsteemis ​oma roll, et tagada toitaine ja vee ringlus. Puud ja taimed on kaitsnud meid näiteks rannikul üleujutuste eest, korallrifid rannikuid ​purustavate lainetuste eest, organismide toodetud ained on pakkunud meile ravimeid, mida me ise toota ei suuda jpm. (Royal Society, ​2021)

Kui me ei hinda looduslikku mitmekesisuse vajalikkust meie kõigi jaoks ja hävitame seda maastikke muutes, fossiilseid kütuseid ​põletades, imetajaid küttides jne, siis üsna pea võivad olla tulemused meie jaoks katastroofilised.

Näiteks kui kaotame mesilased, võime kaotada kõik taimed, mida nad tolmeldavad. Seejärel mõjutab see kõiki loomi, kes neid taimi ​söövad, sealhulgas inimesi. Mesilasteta maailm võib tähendada ülemaailmse toiduga kindlustamatuse tõusu, kui me ei võta kiireloomulisi ​meetmeid. (Greenpeace, 2024)

Seoses sellega, et ekstreemsed ilmastikunähtused toimuvad sagedamini bioloogiliste sündmuste ajastus muutub. Ilmastiku sagedased ​muutused, näiteks varakevad või soojad talved, võivad loomulikku elurütmi häirida. Loomad võtavad elutähtsate otsuste (näiteks millal ​rännata või millal paljuneda) tegemisel sageli otsuseid vastu lähtudes oma keskkonnatingimuste märkidest. Seega võivad kõik suured ​muutused ilmastikutingimustes tähendada, et bioloogilised sündmused langevad sünkroonist välja ja juhtuvad sootuks teistsugustel ​aegadel. Näiteks linnud saabuvad pesitsusaladele hoopis siis, kui toiduallikas on napp. See võib ohustada nii nende ellujäämist kui ka ​sigimistegevust. Kuid selle mõju ei ole kogu planeedil kõigis piirkondades samasugune ning mõned piirkonnad ja liigid on rohkem ohus ​kui teised. On liike, kes surevad välja varem, kui teised, sest nad ei kohane piisavalt kiiresti. Näiteks Põhja-Ameerika monarhliblikate arv on ​aastate jooksul vähenenud ja seda langust on seostatud kliimamuutustega. (Greenpeace, 2024)

Seoses sellega, et ekstreemsed ilmastikunähtused toimuvad sagedamini bioloogiliste sündmuste ajastus ​muutub. Ilmastiku sagedased muutused, näiteks varakevad või soojad talved, võivad loomulikku elurütmi ​häirida. Loomad võtavad elutähtsate otsuste (näiteks millal rännata või millal paljuneda) tegemisel sageli ​otsuseid vastu lähtudes oma keskkonnatingimuste märkidest. Seega võivad kõik suured muutused ​ilmastikutingimustes tähendada, et bioloogilised sündmused langevad sünkroonist välja ja juhtuvad ​sootuks teistsugustel aegadel. Näiteks linnud saabuvad pesitsusaladele hoopis siis, kui toiduallikas on ​napp. See võib ohustada nii nende ellujäämist kui ka sigimistegevust. Kuid selle mõju ei ole kogu planeedil ​kõigis piirkondades samasugune ning mõned piirkonnad ja liigid on rohkem ohus kui teised. On liike, kes ​surevad välja varem, kui teised, sest nad ei kohane piisavalt kiiresti. Näiteks Põhja-Ameerika monarhliblikate ​arv on aastate jooksul vähenenud ja seda langust on seostatud kliimamuutustega. Kliimamuutustel on ​poolustele, troopilistele vihmametsadele ja rannikualadele suurem mõju kui mujal maailmas. Sellel ​võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed planeedi tervisele ja meie kõigi tulevikule. Kliimamuutused ​põhjustavad sagedamini äärmuslikke keerulisemaid ilmastikuolusid, nagu tormid, üleujutused ja ​metsatulekahjud. Sellised traagilised sündmused ei mõjuta mitte ainult inimesi, vaid hävitavad ka loomade ​elupaiku ja tapavad elusloodust. Näiteks aastatel 2019–2020 Austraalia võsapõlengud põletasid peaaegu ​19 miljonit hektarit maad. See mõjutas ka ligi kolme miljardit looma, sealhulgas Austraaliale ainuomased ​loomad koaalad, vombatid ja kängurud. Lisaks võivad need avaldada pikaajalist mõju ülejäänud ellujääjatele ​ja isegi meile, inimestele. (Greenpeace, 2024)

Kliimamuutused intensiivistavad ka inimeste ja metsloomade konfliktide. Kuna metsikud elupaigad ja toiduallikad vähenevad, on ​loomad sunnitud inimasustustele aina lähemale kolima. See suurendab inimeste ja metsloomade vahelist suhtlust, mille tulemuseks on ​sageli kahju mõlemale poolele. Alates saagi ja kariloomade kadumisest kuni inimelude ja loomade kaotuseni. Lisaks on oht haiguste ​edasikandumiseks nii loomadel kui inimestel. Inimeste ja metsloomade konflikt on tulevane ülemaailmne probleem. See seab olulise ​väljakutse nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele kui ka meie tervisele ja heaolule. (Greenpeace, 2024)

Erinevaid maakera osasid on tabanud enneolematu põud, mis on viinud ​eluslooduse massilise suremiseni. Näiteks Keeniat tabas 2022. aastal põud, ​mille osas ka põliselanikud masaid on öelnud, et nad pole pärast kolme ​vihmata aastat sellist põuda näinud. Fotograaf Charlie Hamilton James ​külastas Amboseli ja Tsvao rahvusparke, kus ta jäädvustas fotodena kriisi ​jõhkra reaalsuse, mis on halvim, mida masaid kunagi mäletavad. Tohutu ​põua tõttu leidub küll loomadel veel joomiseks piisavalt vett, kuid süüa ​pole midagi. Maa kõrbestub ning ei paku enam piisavalt võimalust ​inimestel toitu kasvatada ega ka loodusel loomadele toitu pakkuda. ​Vähemalt 18 miljonit inimest on Keenias silmitsi 40 aasta suurima põua ​tõttu äärmise näljaga. (Newman, 2022)

Ekstreemsed kliimaolud panevad ka inimesed rändama suurematele ​laiuskraadidele. Kuna lõunapoolkeral on maapinda vähe, siis rännatakse ​pigem põhja poole.

(Newman, 2022)

(Newman, 2022)

(Newman, 2022)

(Newman, 2022)

KASUTATUD ALLIKAD

• Digiõppevaramu. (2018). 4.2.6. Biosfääri läbiv energiavoog, ökopüramiid | Digiõppevaramu. Digiõppevaramu. Külastatud: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3628 (10.06.2024)
  
• Eestimaa Looduse Fond. (2018). Kliimamuutused. Metsandus — Kliimamuutused. Külastatud: https://www.kliimamuutused.ee/pohjused-ja-tagajarjed/pohjused/metsandus (10.06.2024)
  
• Eestimaa Looduse Fond. (2022B). Kliimamuutused. Taastuvenergia — Kliimamuutused. Külastatud: https://www.kliimamuutused.ee/lahendused/taastuvenergia (10.06.2024)
• Euronews. (2024). Why is Europe experiencing such extremes in its weather and what can be done? Youtube. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=55VAbMixt10 (10.06.2024)
• Global News. (2020). Bushfires in Australia: What ignited the deadly crisis. YouTube. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=-l28KQ8dJDM (10.06.2024)
• Greepeace. (2024). What are the effects of climate change on biodiversity? Greenpeace UK. Külastatud: https://www.greenpeace.org.uk/challenges/wildlife-and-biodiversity/climate-change-​biodiversity/ (10.06.2024)
• Hussain, G. (2022). How Does Livestock Farming Affect Climate Change? Sentient Media. Külastatud: https://sentientmedia.org/how-does-livestock-affect-climate-change/ (10.06.2024)
  
• Newman, J. (2022). EXCLUSIVE - Kenya's plains of the dead: Animal corpses cover the land as even the Maasai people say they have not seen a drought like it after three years without rain. Daily Mail. ​Külastatud: https://www.dailymail.co.uk/news/article-11430989/Kenyas-plains-dead-Animal-corpses-cover-land-brutal-three-year-drought.html (10.06.2024)
• Royal Society. (2021). Why is biodiversity important - with Sir David Attenborough | The Royal Society. Youtube. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=GlWNuzrqe7U&t=207s (10.06.2024)
• Royal Society. (2024). Climate change and biodiversity. Royal Society. Külastatud: https://royalsociety.org/current-topics/climate-change-biodiversity/ (10.06.2024)
• TRT World. (2017). Climate Change: Migration delay put monarch butterflies. Youtube. Külastatud: https://www.youtube.com/watch?v=Y-rzS98gnWE (10.06.2024)
• Wikipedia. (2024). Ecological pyramid. Wikipedia. Külastatud: https://en.wikipedia.org/wiki/Ecological_pyramid (10.06.2024)
  

inimesed on kasutanud energia tootmist endale vajalike masinate tööle panemiseks.

Kuna fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi ja maagaas) on pikka aega olnud põhilised energia tootmise ​allikad kogu maailmas ning nende põletamine peamiseks süsinikdioksiidi ning muude kasvuhoonegaaside ​tekitajaks, siis on alternatiivsetele taastuvatele energiaallikatele (nt päikese-, tuule-, vee- ja bioenergia) ​üleminek oluline kestlikku maailma poole püüdlemiseks (Eestimaa Looduse Fond, 2022B).

TASKUKOHANE PUHAS ENERGIA

Kui räägime taskukohasest puhtast energiast, siis peame selle all silmas selle tagamist, et kõigil inimestel meie ​planeedil on juurdepääs taskukohasele ja puhastele energiateenustele olenemata nende asukohast või ​majanduslikust olukorrast. Kõikide maailma riikide inimestel pole võrdset ligipääsu ning hetkel pole ligi 9% ​maailma rahvastikust tagatud kaasaegsed elektriteenused ning umbes 2,3 miljardit inimesel puudub juurdepääs ​ohutule ja puhtale toiduvalmistamise võimalustele ja tehnoloogiale. Samas on tehtud aastatel 2015-2021 ​edusamme - elektrile juurdepääsu omavate maailma elanike osakaal on kasvanud 87 protsendilt 91 protsendile. ​(United Nations, 2024A)

Miks ma peaksin sellest hoolima?

MEIL KÕIGIL ON ÜKS ÜHINE KODU - MEIE PLANEET MAA.

Energia tarbimine moodustab umbes 60% kõigist ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja ​kliimamuutused puudutab meist igaüht. Väljakujunenud energiasüsteem toetab kõiki majandussektoreid ​ettevõtlusest, meditsiinist ja haridusest kuni põllumajanduse, infrastruktuuri ja kõrgtehnoloogiani. Oluline on ​parandada energiatõhusust, mis tähendab, et peame püüdma kasutada võimalikult vähe energiat parima ​tulemuse saavutamiseks, sest ülemaailmne elektritarbimine kasvab kiiresti ning ilma elektrivarustuseta ei suuda ​riigid oma majandust toita. Peame samuti toetama infrastruktuuri ja tehnoloogia arengut, et energia kasutus ​toodaks vähem saastet ja aitaks parandada miljonite inimeste elukvaliteeti. Maailmas on endiselt piirkondi, kus ​ilma elektrita peavad naised ja tüdrukud veetma tunde puhta joogivee koju toomisel, kliinikud ei saa hoida lastele ​vaktsiine, paljud koolilapsed ei saa öösiti kodutöid teha ja inimesed ei saa ajada konkurentsivõimelist äri. ​Seetõttu on ÜRO võtnud taskukohase puhta energia tootmise üheks oma Säästliku arengu eesmärgiks. ​(United Nations, 2024A)

Koostöö erinevate riikide vahel on ääretult oluline, et jätkata energiatõhususe ja puhta energia tootmise uurimist, ​mis tekitaks võimalikult vähe saasteaineid. Nendeks on taastuvenergiaallikad. Taskukohasema ja puhtamate ​energiaallikate saavutamine nõuab jõupingutusi kõigilt valitsusasutustelt ja meilt kõigilt kui globaalselt ​ühiskonnalt. (Smile and learn, 2023)

TAASTUVENERGIA EELISED JA ARENGUVAJADUSED

Miks ma peaksin sellest hoolima?

Meie planeedil saavad ressursid otsa, kuid rahvastik kasvab ​jätkuvalt. Kui maailma rahvaarv jõuab 2050. aastaks 9,8 ​miljardini, on praeguse elustiili säilitamiseks vajalike ​loodusvarade tagamiseks vaja peaaegu kolme Maa suurust ​planeeti. (United Nations, 2024B)

Neid planeete meil aga kusagilt võtta ei ole.

On üks ja ainus Maa, mida peame hoidma ja kaitsma!

VASTUTUSTUNDLIK TARBIMINE JA TOOTMINE

Peame muutma oma tarbimisharjumusi ja energiavarude suunamine säästvamatele on üks peamisi ​muudatusi, mida peame tegema, kui kavatseme oma tarbimistaset vähendada. Edukas üleminek ​tähendab ressursitõhususe parandamist, majandustegevuses ringmajandamisele üleminkut ​ja aktiivset osalemist rahvusvahelistes keskkonnakokkulepetes. Tarbimisel on palju aspekte, ​mis lihtsate muudatustega võivad avaldada suurt mõju kogu ühiskonnale. Valitsused peavad ​rakendama ja jõustama poliitikaid ja eeskirju, mis hõlmavad selliseid meetmeid nagu jäätmetekke ​vähendamise eesmärkide seadmine, ringmajanduse tavade edendamine ja säästva ​hankepoliitika toetamine. Ringmajandusele üleminek hõlmab toodete pikaealisuse, ​parandatavuse ja taaskasutatavuse kavandamist. See hõlmab ka selliste tavade edendamist nagu ​toodete korduskasutamine, renoveerimine ja ringlussevõtt, et minimeerida jäätmete ja ressursside ​ammendumist. Ringmajandusele üleminek hõlmab toodete pikaealisuse, parandatavuse ja ​taaskasutatavuse kavandamist. See hõlmab ka selliste tavade edendamist nagu toodete ​korduskasutamine, renoveerimine ja ringlussevõtt, et minimeerida jäätmete ja ressursside ​ammendumist. Ettevõtete huvides on leida uusi lahendusi, mis võimaldavad säästvaid tarbimis- ja ​tootmismustreid. Vaja on paremat arusaamist toodete ja teenuste keskkonna- ja sotsiaalsetest ​mõjudest, nii toote elutsüklitest kui ka sellest, kuidas neid mõjutab kasutamine elustiili raames. ​Innovatsiooni- ja disainilahendused võivad nii võimaldada kui ka inspireerida inimesi järgima ​säästvamat elustiili, vähendades mõjusid ja parandades heaolu. (United Nations, 2024B)

SINU VALIKUL JA ​TEGEVUSEL ON SUUR MÕJU!